Numbrite anomaalia

Üle-eelmisel nädalal toimus riigikogu majanduskomisjonis arutelu elektrijaamade omatarbe eest taastuvenergiatoetuse maksmise üle. Nagu olen eelnevalt ka siin kirjutanud (http://www.taaviveskimagi.ee/2013/03/kuidas-nii-saab/) ei ole elektrijaama omatarbe eest kunagi  taastuvenergiatoetust makstud ja sellest tulenevalt ei saa olla kellelgi ka õigustatud ootust sellise toetuse jätkumiseks. Aga elektrijaamade omatarbega on üks teine ja potentsiaalselt palju huvitavam lugu, mis vääriks selgust.

Nimelt koostab Elering vastavalt elektrituruseadusele Eesti elektrisüsteemi elektribilansi, mis baseerub Eesti elektrivõrku läbinud elektrienergia andmetel. Need andmed sisaldavad elektrijaamade poolt toodetud ja võrkudesse antud elektri kogust ehk elektrijaamade netotoodangut. Samas ei kajasta andmed neid elektri koguseid, mis tarbitakse ära elektrijaamas (omatarbe väliselt) või jaama territooriumil asuvate tarbijate poolt.

Elektrijaamade netotoodangu kohta on Eestis kättesaadavad veel teised andmed, statistikaameti omad. Mingil põhjusel ei lange Eleringile edastatavad andmed kokku nendega, mis jõuavad statistikaametini. Seega ei saa välistada, et Eestis on elektritarbijaid, kes kasutavad elektrit, mis on korrektselt kajastamata jäetud.

Võib muidugi küsida, et kas see on üldse oluline, kuna esmapilgul ei paista erinevus väga suur. Sellele küsimusele vastamiseks tasub mõelda sellele, milleks neid andmeid kasutatakse. Andmed on olulised nii riiklike maksude kui taastuvenergia tasu arvestamisel.

Põhimõtteliselt on võimalik ja kindlasti vajalik välja selgitada, miks andmed erinevad. Juhul, kui elektrijaamad on müünud elektrit otse mõnele tarbijale ilma seaduses nõutud otseliini tegevusloata, on selliselt müüdud kogused välja jäänud elektrisüsteemi tarbimise andmetest ning elektrituruseaduse alusel taastuvenergia toetuse rahastamiseks tarbijate poolt tasutava taastuvenergia tasu arvutusest. Samuti jääb fikseerimata tarbimise eest tasumata aktsiis ja käibemaks.

Statistikaamet avaldab eelmise aasta elektrienergia netotootmise näitajad avaldamiskalendri kohaselt juunikuus. Siis saame teada, kui suur oli andmete erinevus eelmise aasta kohta. Paaril varasemal aastal on Eleringile laekunud ja statistikaameti avaldatud netotootmise andmete erinevus aastases lõikes ulatunud suurusjärku 300-400 gigavatt-tundi. Kui aluseks võtta elektri turuhind, siis ainuüksi käibemaksu tuleks sellise elektrikoguse pealt maksta mitu miljonit eurot. Märgatav mõju oleks kõnealuse elektrikoguse fikseerimisel ka taastuvenergia tasule.

This entry was posted in Rahandus-majandus. Bookmark the permalink.

One Response to Numbrite anomaalia

  1. Eilses postituses toodud küsimuse õige vastuse ei ole, et vahe tuleneb töötleva tööstuse ettevõtete omatarbeks toodetud elektrist. Esiteks, jutt käib 300-400 GWh’st. Teiseks, kui tootja edastab ka “kohalikku võrku” elektrit, siis need andmed on meil olemas (va paar väikest, kes iseenda tarbeks toodavad, aga nende kogused on minimaalsed). Ja kes juba oma võrgu kaudu tarbijale edastab, sel peab olema vastavalt elektrituruseadusele otseliini tegevusluba.