Täna Dlefis avaldatud sissejuhatus homsesse Eesti Ekspressi loosse elektrijaama omatarbe eest taastuvenergia teotuste maksmisel loob täiesti vastupidise mulje tegelikkusele. Nagu oleks midagi kahtlast. Sellise paskvilli võib kirjutada, mis iganes suvalisel teemal. Just sellel nädalal sai valmis PricewaterhouseCoopersi audit taastuvenergia toetuste haldamise ja maksmise kohta Eleringis. Muuhulgas uuriti seal ka antud küsimust ja ühtegi tähelepanekut auditi aruandes selles küsimuse osas ei tehtud. Kõik on korras.
Elering AS ei ole käitunud seadusevastaselt ega maksnud välja taastuvenergia toetust elektrijaama omatarbeks toodetud elektrienergia eest. Toetuse maksmine on toimunud kooskõlas elektrituruseaduse ja konkurentsiameti seisukohtadega. Kõikide meie sammude kohta on olemas must-valgel alused millest lähtuvalt oleme tegutsenud.
Lõik homset EE Tarmo Vahteri loost: „ Saan Veskimäe nördimusest aru. Elering pole maksnud taastuvenergia toetuseid mitte oma suva järgi, vaid vastavalt seadusele ja konkurentsiameti seisukohtadele.“ Ja täpselt nii on.
Elering AS ei ole käitunud seadusevastaselt ega maksnud toetust elektrijaama omatarbeks toodetud elektrienergia eest. Toetuse maksmine on toimunud kooskõlas elektrituruseaduse ja Konkurentsiameti seisukohtadega.
Eleringile on elektrituruseadusega (edaspidi ElTS) pandud kohustus hallata Eesti elektriturul taastuvenergia ja tõhusa koostootmise toetusi. Eelkõige tähendab see kohustust teostada toetuste väljamaksmist juhul kui toetuse taotleja on täitnud kõik seaduses toodud tingimused. Erimeelsuste korral tootjatega toetuse saamiseks seaduses sätestatud tingimuste tõlgendamisel oleme esitanud järelepärimise seaduse rakendamise õiguspärasuse osas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) või Konkurentsiametile.
Kuni eelmise aasta 8. juulini kehtinud ElTS redaktsiooni alusel maksti toetust elektrijaamale tema liitumispunktides summaarselt võrku antud ja tootjaliini kaudu tarbijale edastatud saldeeritud koguselt. Saldeerimine liitumispunktides välistab sisuliselt olukorra, kus elektrijaama ühe liitumispunkti kaudu anti võrku toodetud kogus ja teise kaudu toideti elektrijaama omatarvet, kuna arvestuslikult võeti arvesse mõlemad elektrijaama liitumispunktid.
Tootjaliini (edaspidi otseliin) kaudu edastatud koguste arvestamisel lähtusime Konkurentsiameti poolt otseliini tegevusloa andmise otsustest, kus määrati, kas tegemist on ElTS mõttes tarbijale edastatud elektrienergia kogustega või mitte.
08.07.2012 jõustunud ElTS muudatustega muudeti elektrijaama omatarbe definitsiooni, mille alusel elektrijaama omatarve on elektrienergia, mis on tarvilik elektrijaama ja tema juurde kuuluvate vajalike seadmete kogumi, sealhulgas elektri- ja valgustusvõrgu, juhtimis-, kaitse- ja seiresüsteemide, akumulaatorseadmete, avariitoiteallikate, pumpade, ventilaatorite, transportööride, kütuse laadimise ja ettevalmistamise seadmete elektrimootorite ning elektrikütte tõrgeteta talitluseks. Samuti täiendati seadust sättega, mille alusel tarbijaks ei peeta isikut, kes kasutab elektrijaama omatarbeks toodetud elektrienergiat.
Eelnevalt nimetatud seaduse muudatuste valguses vaatasime alates 8.juulist üle arvutuskäigu toetusaluse elektrienergia koguse arvutamisel. Nii enne kui pärast seaduse muudatust säilis olukord, kus omatarbe eest elektrijaamadele toetust ei maksta.
Kogu lugu ka:
Tarmo Vahter Eesti Ekspress
06.märts 2013 20:30
Uskumatu lugu, kuidas ametnikud ja poliitikud räägivad üksteisest mööda.
“Ma küsin Eestile kohaselt, et kes vangi läheb.”
Umbes selline küsimus kõlas veebruari lõpul riigikogu majanduskomisjoni kinnisel istungil.
Nagu kinnitab komisjoni esimees Kaja Kallas, esitas küsimuse tema kaaslane Reformierakonnast Kristen Michal.
Poliitikuid jahmatas paari kõrge riigiametniku väide, et taastuvenergia toetusi on makstud ebaseaduslikult.
Jutt käib miljonitest eurodest.
Kõik taastuvenergia toetused makstakse välja ühest kassast, mida peab riigiettevõte Elering. Seda firmat juhib endine rahandusminister Taavi Veskimägi. Ta on ühtlasi Kaja Kallase elukaaslane.
Etteheide Eleringi osalusel toimunud võimalikest seaduserikkumistest tundus Kallasele uskumatu.
Komisjoni nõunikud andsid Kallasele nõu, et nii seda asja jätta ei saa. Naine oli nendega nõus. Endise vandeadvokaadina tekkis tal terve hulk küsimusi:
“Mis toimub? Kes valetab? Kas on ebaseaduslikult makstud? Kui on riigile suurt kahju tekitatud, siis kes selle kinni maksab? Kuidas selle tagasi saab nõuda?”
Pärast vabariigi aastapäeva saatis Kallas Eleringile ametliku järelepärimise ja nõudis oma mehelt aru.
Kadaka teel tagasihoidlikku laohoonet meenutavas Eleringi peakorteris istuv Taavi Veskimägi ei ole Ekspressi huvi üle õnnelik.
“See ei ole naljakas kiri! See on väga tõsine kiri!” ütleb Veskimägi. “Me ei ole maksnud ebaseaduslikke toetusi mitte sentigi.”
Saan Veskimäe nördimusest aru. Elering pole maksnud taastuvenergia toetusi mitte oma suva järgi, vaid vastavalt seadusele ja konkurentsiameti seisukohtadele.
Et see tõesti nii on, veenab ka vestlus Rene Tammistiga. Ta kuulus sotside partei esindajana Eesti Energia nõukokku, nüüd aga kaitseb taastuvenergia tootjate huve.
“Usu mind, Elering ei tõlgendaks mitte kunagi seadust taastuvenergia tootjate kasuks,” ütleb Tammist. “Ühe nende juhtivtöötaja sõnul on taastuvenergia tootjad kapitalistlikud sead.”
Panused seoses elektrituruseaduse muutmisega on ülisuured. Majandusminister Juhan Parts lubas hiljuti, et seaduse ümbertegemisega säästaks tarbijad 300–350 miljonit eurot.
Tulised vaidlused käivad iga seadusepügala üle, nagu 80 aastat tagasi võideldi Stalingradis iga keldri pärast.
Üheks selliseks on elektrijaama omatarve. See tähendab elektrit, mida kasutatakse elektrijaama käigushoidmiseks.
Tammisti sõnul kulub selleks umbes kümnendik koostootmisjaama toodangust. Tavalisest elektriarvest moodustab omatarve kõigest 0,01–0,02 protsenti.
Mis on ühe tarbija jaoks pisku, kasvab kogu Eesti peale aga suureks summaks. Alates eelmisest suvest on taastuvenergia tootjatel enda arvestuste järgi saada 1,6 miljonit eurot omatarbe toetust.
Timo Tatar majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist peab sellist soovi täiesti põhjendamatuks. Ta on energeetikaosakonna juhataja ja muuseas Eleringi nõukogu esimees.
Tatar ütleb, et seadus ei näe omatarbe eest toetuste maksmist lihtsalt ette. Kuid tootjad on aastate jooksul leiutanud mitmesuguseid JOKK-meetodeid, kuidas ikkagi raha kätte saada.
Näiteks müüdi elekter võrguettevõttele maha ja osteti siis elektrijaama vajadusteks tagasi. Või nihverdati seaduse mõttest mööda kahe eraldi firma abil, mis tegelikult omavahel seotud.
Suur koostootmisjaam võis saada niiviisi aastas ligi miljon eurot JOKK-omatarbetoetust. Kui palju selliseid juhtumeid on olnud, seda Tatar ei tea.
Tatar oligi üks neist ametnikest, kes rääkis riigikogu komisjonis taastuvenergia tootjatele makstud ebaseaduslikest toetustest.
“See teema tekitas tõepoolest furoori,” möönab Tatar telefoniintervjuus. “Kui me sõna “ebaseaduslik” kasutasime, siis oli see ebatäpne.”
Riigikogule ei ole Tatar seda veel öelnud.
Kaja Kallas aga ootab Toompea lossis kannatamatult tema seletust. “Selliseid väiteid niimoodi loopida ei või,” on Kallas nördinud. “Liiga suured rahad on riigi ja tarbijate seisukohalt mängus, et puusalt tulistama hakata.”
Kui nüüd korraks mõelda ajakirjaniku ajenditele.
Üksi isiklikust õelusest ei minda juhuslikult valitud teemat torkima.
Kuskil on ikka (ühiskondlik) tellimus, mis õeluse tööle paneb ja suuna annab. Teinekord on see iseendas.