Eesti-Soome sõpruskohtumise otsustavad lõpuminutid: Parim LNG-projekt võitku!

Energiamajandusest rääkides ei saa me läbi Soometa. Mis on suurepärane! Energiaturgude integreerimine, ühised infra projektid, kattuvad arusaamad, samad  turuoalised. Oleme efektiivselt sisenemas Põhjamaade energiaruumi, mis on meie  energiavarustuskindluse nurgakivi.  Soovime neid usaldada, ja tahame, et nemad usaldaksid meid!

Oleme olnud Eesti energia geopoliitilise U-pöörde – idast lahti, läänega kokku – sooritamisel seni edukad. Järgmine väljakutse valitud teel lähtub gaasimajandusest. Eesmärk on luua ühine Soome-Balti gaasiturg.

Gaasil on Eesti majanduses mängida tulevikus arvestatav roll. Kütusena elektri- ja soojatootmisel,  transpordis, toorainena keemiatööstuses. Kõik see tähendab majandusarengut ja töökohti Eestis. See saab võimalikuks aga ainult juhul kui meil on gaasitarneahelate ja gaasitarnijate paljusus. Selleks tuleb avada turg konkurentsile.

Muna ja kana

Esimese takistusena tuleb ületada infrastruktuuri puudumine Soome-Balti gaasituru üheks liitmisel. Selles küsimuses on Euroopa Komisjonil õigus ja volinik Öttingeri Eesti Päevalehele antud intervjuus räägitu väga tähtis: infrastruktuuri  olemasolu on eeldus turu tekkimiseks. Ei ole olemas abstraktset gaasi nõudlust ja pakkumist. See ei ole muna ja kana küsimus. Peab olema kana, mis mune muneks!

Ja esmane jupp infrastruktuuri, mida vajame on LNG terminal.  See on  kõige reaalsem võimalus teistel müüjatel tulla Gazpromi kõrval turule.

Juba eelmise aasta detsembris tuli avalikuks Euroopa Komisjoni raport regionaalse LNG terminali osas, mis nägi parima asukohana ühte või teist Soome lahe kallast. Sisuliselt jäid lauale siis Inkoo, Muuga ja Paldiski projektid. Nüüd tulebki Eesti ja Soome ametkondade vahel kevade jooksul kokku leppida, milline on parim asukoht koos Eesti-Soome ühendusega terminali jaoks.  Ja siin on praktiline eksam mõlema riigi otsustajate jaoks: riiklik versus regionaalne vaade. Kas terminal naabri juures on sama kindel varustuskindluse seisukohalt kui enda tagaaias?

Sisuliselt tuleb terminali projekte hinnata ainult kahe kriteeriumi järgi: valmimise aeg ja maksumus. Eeldades, et tehnilised, ohutuse ja keskkonna küsimused on lahendatavad. Küsimus on ainult investeeringu suuruses. Eestil on terminaliga palju kiirem kui soomlastel. Euroopa Komisjoni tellitud uuringu  kohaselt  on Soome sõlminud 2025. aastani  siduva gaasilepingu Gazpromiga ja seetõttu puudub neil enne selle lepingu lõppemist suuremahuline nõudlus LNG järele.  Eestil lõpeb leping Gazpromiga 2015. Meil on vaja hinnareferentsi juba selleks ajaks, et Eesti tarbija saaks osa potentsiaalsest hinnakorrektsioonist Euroopas.

Järgmise globaalset gaasimajandust mõjutava sammuna ootavad  turud kildagaasi põhise LNG eksporti Ühendriikidest Euroopasse, mis võiks tuua kaasa tarbija jaoks positiivse hinnakorrektsiooni. Ka Eestis kui on piisava suurusega LNG terminal.

Uus MRP leping

Suurem enamus Kesk- ja Ida-Euroopa valitsusi teevad hetkel meeleheitlike pingutusi saamaks Gazpromi diktaadi alt vabaks. Sellel põhines Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa ühtse gaasipoliitika osas, mille põhieesmärgiks on tekitada gaasisektoris efektiivne konkurents, luua kõigil turgudel ligipääs maagaasile ja suurendada  Euroopa tarbijate varustuskindlust. Ühe keskse meetmena gaasiturgude arendamisel sätestati eelnimetatud direktiivis süsteemihalduri omandilise eraldamise nõue. Elektri poolel on see Eestis tehtud. Kolm aastat tagasi eraldati Elering Eesti Energiast.

Avalikuks tulnud EG Võrguteenuste ja Gasumi „MRP leping“ LNG terminali asukoha ja Eesti-Soome ühenduse trassi osas näitab veelkord maagaasiseaduse muutmise seaduse õigsust ning vajadust põhivõrk kiiresti eraldada monopoolsest gaasimüüjast. On täiesti käsiteldamatu, kuidas saab langetada ühtegi asjasse puutuvat osapoolt, sh riiki, informeerimata, kaasamata ja otsust põhjendamata selliseid valikuid. Eriti kui Euroopa Liit ja regiooni riigid on käivitanud mitmeid protsesse leidmaks vastuseid samadele küsimustele. Selle otsusega võttis EG võrguteenused igasuguse võimaluse olla üks gaasituru arendamise osapool. Piiri tagant juhitud paralleeluniversum peab lõppema. Enne gaasiturul midagi ei juhtu.

Just arvestades 2015. aasta tähtaega on Eesti LNG projektidel oluline eelis. Eesti projektid on kiiremini realiseeritavad väiksema rahaga. Lisaks ei ole väide Soomest kui suurimast turust kuni 2025. aastani pädev. Suurim turg on siinpool lahte. Kiiruse argumenti toetab Euroopa Liidu poliitika  energiaturgude integreerimiseks ja seeläbi võimalus saada kaasfinantseerimist Euroopa Liidu järgmisest eelarvest. Teatavasti otsustas ülemkogu jätta 5 miljardit eurot ülepiiriliste energiainfra projektide jaoks. Kõigi LNG terminali projektide arendajad on kinnitanud, et ilma EL kaasfinantseerimiseta nähtavas tulevikus regionaalset LNG terminal Läänemere ida kaldale ei teki.

Usalduse küsimus

Soome sisu näitab tahe neid tegureid näha, arvestada ja usaldus, et ka Soome gaasivarustuskindlus võib põhineda lahendustel Eestis. See viimane on olemuslikult tähtis. Kui me usaldame soomlasi oma energiavarustuskindluse tagamisel, peavad suutma soomlased usaldada ka meid. Koostöö on kahepoolne. Las parim projekt võidab! Mitte väikse ja suure Peetri koostöö. Terminali asukoha valikul  on seega oluliselt laiem olemuslik mõõde kui ainult geograafiline punkt Soome lahe ääres, kuhu investeeritakse lõpuks vähemalt ca 400 miljonit eurot. Otsus ei saa tugineda jõul, vaid faktidel.

Elering on tegelenud gaasimajandusega 2011. aastast. Meie eesmärgiks on luua konkurentsipõhine regionaalne gaasiturg. Näeme terminali vahendina turu arendamisel. See oli põhjus miks käivitasime koos Tallinna Sadamaga terminali projekti Muugal ja leidsime konkursiga juurde sõltumatu terminalioperaatori Vopaki näol. See otsus põhines laiemal riiklikul arusaamisel vajadusest luua kogu regiooni riikide jaoks usaldusväärne terminali projekt. Kui tänase hindamisprotsessiga jõutakse teisele positsioonile, siis meie vastanda ennast kindlasti mitte ühelegi terminali projektile. Meie esmane huvi on, et terminal tuleks. Kuhu, see peab tuginema faktidel, mitte emotsioonidel ja salakokkulepetel.

Arvamuslugu ilmus lühendatud kujul Eesti Päevalehes 28.02.2013

This entry was posted in Rahandus-majandus. Bookmark the permalink.

2 Responses to Eesti-Soome sõpruskohtumise otsustavad lõpuminutid: Parim LNG-projekt võitku!

  1. Raul Kotov says:

    Gasumi ja EG Võrguteenus poolt alla kirjutatud dokument LNG terminali ja Balticconnectori asukohast ei ole uus MRP pakt ja kaugeltki mitte ootamatult avalikuks tulnud. Mõlemad ettevõtted teavitasid kavatsusest teha koostööd ja leida üksmeel gaasituru arandamiseks vajake projektide osas möödunud aasta detsembris nii MKM, KA-t, kui ka energiavolinikku hr G.Oettingeri. Ainuke kes reageeris sellisele pöördumisele oli hr. Oettinger. Tema sõnum oli positiivne ja sarnast koostööd tervitav ning tema sõnade kohaselt aitab just selline koostöö viia ellu Euroopa Liidu energeetika valdkonna eesmärke.
    Gasumi ja EG Võrguteenuse valut toetab BOOZi töö kus kokkuvõttes jõutakse järeldusele et võrdselt tagab vajaliku gaasivarustuse ja alternatiivsedbtarned terminali paiknemine nii siin kui sealpool Soome lahte kuid asudes Inkoos on terminal lähemal suuremale turule.
    Lisaks tuleb veel märkida et lätlased pikendasid oma impordilepigut aastani 2030 ja Läti seimi majanduskomisjon otsustas hiljuti mitte avada Läti gaasiturgu enne kui on loodud ühendus teiste Euroop Liidu maadega. Ehk siis mitte ennem kui on ehitatud Poola Leedu ühendus. Seega võib osutuda et terminal millest räägime ongi ainult Eesti ja Soome tarbeks.

    • Hea Raul,

      kuidas Sina seda dokumenti siis nimetada sooviksid? Tuletan meelde ja asetan taustsüsteemi mõned lõigud sellest dokumendist: …Gasum and EG Võrguteenus agreed following:

      1. The routing of Balticconnector pipeline WILL BE from Inkoo to Paldiski.
      Tuletan meelde, et Eesti Vabariigis on riigipiiri ületava gaasitorustiku ehitamine lubatud ainult Vabariigi Valitsuse loal. Nii nagu teistegi oluliste infraobjektide, nagu ülepiirilised elektri- ja sideliinid, raud- ja maanteed, rajamise puhul peab riigil olema võimalus nende asukohas ja teostamise üksikasjus kaasa rääkida. Sedavõrd strateegilise infraprojekti asukoha kokku leppimine Gasumiga Eesti riigiasutusi alles tagantjärgi teavitades ei paista sugugi hea välja. Pigem näib see teadliku soovina Eesti riiki ignoreerida.

      2. The decision is BASED ON the economical, technical and timetable reasons.
      Gasum on aastate jooksul uurinud päris mitmeid Balticconnectori marsruute – näiteks Inkoo-Muuga ja Porvoo-Muuga aga ka Porvoo-Paldiski. Ometi pole Gasum senini avaldanud ühtegi dokumenti, kus oleks neid marsruute objektiivsetel alustel võrreldud. Nii MKM kui Elering on Gasumil korduvalt palunud neid töid tutvustada, kuid siiani on eetris vaikus valitsenud. Gasum ja Eesti Gaas on küll “korpporatiivsete veresidemetega” seotud, kuid mul on kõva kahtlus, et isegi teie pole ühtegi tõsiseltvõetavat analüüsi näinud, mille põhjal kuulutada, et just Inkoo-Paldiski marsruut on ainuvõimalik ja teised ei tule kõne allagi. Te olete süüdistanud riiki ebapiisavatest analüüsides gaasituru liberaliseerimise otsustamisel. Kuigi neid on viimase kahe aasta jooksul tehtud silmaga hinnates kokku oma 25cm jagu (seisavad mul siin kõrval laual hunnikus). Sellise kriitika juures ootaks teilt endalt väga transparentset ja avatud käitumist. Hetkel on kokkulepe täiesti läbipaistmatu ja põhjendamata.

      3. Regional terminal WILL BE located in Inkoo.
      Seda deklaratsiooni on isegi raske kommenteerida. Juhin Sinu tähelepanu sõnale “regional,” mis viitab sellele, et LNG terminal peab suutma katta kõigi regiooni riikide vajadusi ja mitte ainult Soome oma. Sest nagu Sa väga hästi tead, toetab Euroopa Komisjon ainult sellist terminali, mis sobib nii Eestile, Lätile, Leedule ja kui võimalik siis ka Soomele (just nimelt sellisest sõnastust kasutab BEMIP programm). Nüüd, kus Eesti Gaas annab oma toetushääle sisuliselt ilma konkureerivate LNG projektidega tutvumata Soomele, käsitleks mina küll Eesti, Läti ja Leedu strateegiliste huvide reetmisena.