Ühtne turg, ühtne võrk on Euroopa elektrisüsteemi tulevikuvaade. Antud eesmärgist lähtuvalt on ehitatud ühendusi ja avatud turge. Eesti elektriturg seal hulgas. Turgude avamine on teinud mõttekaks turgude ühendamise ja nende vaheliste ühenduste ehitamise. EstLink 1 j 2 kaabel on Eesti elektrituru avamise tagajärg. Ilma turgu avamata ei oleks meil neid ühendusi.
EstLink 1 ja 2 tagavad meile kokku 1000MW ühendusvõimsust Soomega, mis tähendab enamusel tundidest samasid elektrihindasid Soome ja Eesti elektribörsil. Kõik eelnev on ilmselt tuttav jutt kõigile neile, kes vähegi on viimastel kuudel tahtnud veidi enam saada teada elektrihinna kujunemisest Eestis. Edasise osas, kuidas on ühendusvõimsustega, tootmise ja tarbimisega Põhjamaades, on olnud juttu vähe ja isegi eksitavalt. Näiteks, nagu oleks Roosti ja Soome vahel pudelikael. Küsisin seda enda Soome kolleegidelt otse, mis on nende hinnang lisaks Euroopa elektrisüsteemihaldurite organisatsiooni ENTSO-E poolt koostatud prognoosile. Nad kinnitasid nendes aruannetes toodut. Peale Fenno-Skan2 valmimist on normaalsete sademete hulgaga aastal Norras ühendusvõimsused Rootsi-Soome vahel piisavad tagamaks enamusel tundidest elektri piiranguteta liikumise.
Eelneva valguses tahaks näidata alljärgnevat kaarti, mis võiks kinnitada, et mitte ainult teoreetiliselt, vaid ka praktiliselt saab Eesti varustuskindluse käsitlemisel lisaks tootmisvõimsustele arvestada ka ühendusvõimsustega. ENTSO-E prognoosi järgi on 2020. aastal Rootsis ja eriti Norras tugev tootmisvõimsuste ülejääk. Põhjamaades on tarbimise tipu ajal saadaolevaid tootmisvõimsusi orienteeruvalt 73 GW ja ühendused Rootsi-Norra, Rootsi-Soome vahel on enamusel ajast piisavad energia piiranguteta liikumiseks.
Eesti varustuskindlus põhineb nii Eestis olevatel tootmisvõimsustel kui ühendusvõimsustel teiste riikidega. Nii on see inimestele kõige odavam ja kindlam. Näiteks Taani ja Soome puhul vähendavad ühendused naaberriikidega oluliselt võimalust, et riskide realiseerumisel võiks teatud osa elektrit klientidele tarnimata jääda.
Kas ja kuidas elekter turupõhiselt liigub ja milline on elektrijaamade tegelik rakendus, sõltub parajasti kehtivast turuhinnast. Näiteks viimastel aastatel on Leedu ostnud suurema osa elektrist sisse kuigi tootmisvõimused on olemas, kuna see on olnud odavam lahendus kui oma jaamade käivitamine. Aga võimalused, et odavamate muutuvkuludega Rootsi-Norra tuuma ja hüdroelektrijaamade elekter jõuaks Eestisse on täiesti olemas. Edasine võrguareng sõltub palju, kas läbi Baltikumi tekib alternatiivne transiidikoridor Põhjamaade elektri (aga miks mitte ka Baltikumis toodetud?) transpordiks energianäljasele Kesk-Euroopa turule.
Kui mõeldud on Fenno–Skan 2 800MW ühendust, siis see on olnud juba käigus paar kuud 2012 alguses, kuid sai laevaankru tõttu kannatada. Wikipedias on artikkel.
Jah, üks olulistest ühendustest on see sama Fenno Scan kaabel, mis sai kohe õnnetult vigastada peale töösse andmist. See näitabki ühenduste paljususe vajadust. Analoogselt elektrijaamade paljususe vajadusega, et elektrisüsteemi stabiilset toimimist ei saaks ohustada ühe elektrijaama töötajate streik.