Kõiki mune ei tohi hoida ühes korvis

Narva Elektrijaamade ja sealse ametiühinguga toimuv näitab ilmekalt kuivõrd oluline on Eestis liikuda ühe tootja- kütuse-elektrijaama põhiselt elektrimajanduselt paljudele tootjatele ning kütustele tuginevale avatud Põhja-Balti elektrituru mudelile. Me ei tohi olla sõltuvad ühest liiga suure turumõjuga elektritootjast, elektrivarustuskindluse tagavad ühendused naaberriikidega ning turu kontsentreerituse vähendamine. EstLink 2 ja kolmanda Eesti-Läti liini valmimise järel on ühendusvõimsusi piisavalt, et Eesti Energia tootmisega seotud probleemid ei oleks koheselt Eesti elektritarbijate probleemid.

Narva Elektrijaamade planeerimatu tootmise vähendamine väga suures mahus 400-500 MW võrra tähendab seda, et puudujääv võimsus tuleb varustuskindluse tagamiseks Eleringil hankida naaberriikidest. Esmajoones peab tegema seda Eesti Energia. Süsteemihalduri sekkumine reaalajas elektrisüsteemi tasakaalustamiseks  ning avariireservide käivitamine on juba erakorraline meede, ka maksab selline energia reeglina oluliselt enam kui näiteks päev ette turult ostetud energia. Samuti on nii suures ulatuses planeerimatu tootmise alandamine elektrisüsteemile ohtlik ja võib halbade asjaolude kokkulangemisel tekitada avariivõimsuste käivitamise või tarbimise piiramise vajaduse.

Kommentaar avaldatud 6. märtsil 2012 E24 majandusportaalis

This entry was posted in Energeetika. Bookmark the permalink.

Comments are closed.