Pealkirja kirjutades kõlas sõnade paar „ökoloogiline maksureform“ minu jaoks anakronismina 10 aasta tagusest ajast. Just siis hakkasime Rahandusministeeriumis tegelema uue maksustrateegia ettevalmistamisel ökoloogilise maksureformi kavandamisega. Vahepealsel ajal on jõutud ministeeriumis ökoloogilise maksureformi lähtealusteni ja need on jätkuvalt ka ministeeriumi kodukal üleval. Kirjutasin sellel teemal üsna kriitiliselt (tõsi tollase opositsiooni erakonna esimehena) 2005. aastal Riigikogu Toimetistes analüüsides avaldatud ökoloogilise maksureformi lähtealuseid.
Aga ehk on aeg küps pühkida tolm antud lähenemiselt ja tõsta see teema varasemast strateegilisemalt, struktuursemalt ja laiaulatuslikumalt lauale. Vaadates valitsussektori tulevaste aastate eelarvepositsiooni, majanduse arenguks vajalikke maksupoliitilisi muudatusi, eesseisvaid keskkonnapoliitilisi sihte ja möödapääsmatuid muudatusi energeetikas, siis võiks olla aeg ökoloogiliseks maksureformiks käes. Ja ei maksa unustada Euroopa poliitikat. Näiteks, kas energiatoodete maksustamine CO2 emissioonist ja energiasisaldusest lähtuvalt on ikka nii halb mõte? Eesti positsioon on ebalev, sest meie enda strateegia, mida me tahame, on ebaselge. Hetkel põhineb meie positsioonide kujunemine paljuski vanale harjumusele kaitsta põlevkivisektorit.
Koalitsioonilepingus on sätestatud väga õige põhimõte loodusvarade kasutamisest saadavatele tuludele royaltite rakendamisest. Olen nende vajadusest rääkinud alates sellest, kui ökoloogilise maksureformi teema Rahandusministeeriumis lauale võeti. Kui ressursside kasutamine alates kruusast, veest kuni põlevkivini maksustada õigesti ning kaotada ekspansiivset keskkonnakasutust toetavad otsesed ja kaudsed subsiidiumid, saaks täiesti kena paketi tegevusi, mis võiks aidata kaasa valitsussektori eelarve konsolideerimisele, tööjõu maksukoormuse vähendamisele, energiasektori kaasaajastamisele ja keskkonnahoiu toetamisele. Palju räägitud eelarve tasakaal ja majanduskasv käsi-käes.
Lisaks eelnevalt nimetatud valdkonnapoliitilistele eesmärkidele, mida võiks läbi ökoloogilise maksureformi saavutada, tundub ka paljudel inimestel olevat emotsionaalne valmisolek selliste muutustega kaasa minna. Võin seda öelda ka iseenda kohta.
