Jacques Delors, kes Euroopa Komisjoni presidendina 1985-1995 pani aluse Euroopa ühisraha välja töötamisele, on võtnud nüüd oma südameasjaks uurimisinstituudi Notre Europe kaudu ühise energiaturu edendamise.
Jaanuari viimasel päeval toimus Brüsselis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Notre Europe korraldamisel konverents, kus käsitleti energia kaupade ja teenuste ühisturu tekkeks vajalikke tegevusi Euroopa energiapoliitikas. Üldiselt tundus retoorika olevat nagu ikka, kõik rõhutasid (Schulz, Buzek, Oettinger jt.) vajadust koordineerituma tegevuse järele.
Jäi aga silma üks Delors’i poolt sõnastatud huvitav, kuigi mitte uus mõte — minna EL-is üle gaasi ja toornafta ühisostudele suurendamaks meie läbirääkimiste jõudu ja vähendamaks võimalust manipuleerida üksikute riikidega näiteks läbi gaasi hinna. Kui käitud Gazpromile meelepäraselt saad odavamat gaasi, kui arendad konkurentsiturgu ähvardatakse koheselt gaasihinna tõusuga. Hea näide kohe naabrite juurest võtta. Läti on sisuliselt võtnud positsiooni, et nad ei tee gaasituru arendamise osas midagi. Just sellel nädalal tuli teade Gazpromi otsusest anda neile gaasi 15%-se alega. Leedu on läinud turu arendamise teed ja vaatamata Alexandr Medvedevi (Gazprom Exporti pealik) väidetest Leedu mitte diskrimineerimises gaasi hinnaga, on Leedu kõrgemad gaasihinnad otsene tagajärg nende otsustele asuda võitluses Gazpromi gaasitarnete monopoliga.
Elu on näidanud, et iga liikmesriik jääb eraldi Venemaaga läbi rääkides nõrgaks ning see annab Gazpromile vaba võimaluse manipuleerida gaasitarnete koguste ja hindadega erinevatesse liikmesriikidesse. Ühisostudest võiksid eriti võita Balti riigid, mis gaasi osas sõltuvad täielikult Gazpromist ja ei saa seetõttu läbirääkimistel võtta mitte mingisugust arvestatavat oma positsiooni.
