Huvid pole häbiasi

Viimastel päevadel nö paralleelselt koalitsioonilepingu aruteludega on räägitud jälle ettevõtjate liigsest mõjust poliitikale. Ja et see on justkui midagi halba. Minu hinnangul on just täpselt vastupidi. Riik arvestab jätkuvalt liiga vähe erinevate ettevõtete ja majandussektorite huvisid. Konkreetsete huvide suurem arvestamine võimaldaks teha palju paremini sihitud poliitikat ja aidata Eesti arengule palju jõudsamalt kaasa.

Kõik hakkab pihta just väärastunud suhtumisest, kus riik ei kuula oma erinevate sektorite huvirühmasid ja häbeneb või kardab nendega suhtlemist. Meil  on jätkuvalt kehtiv doktriin: eelistame väljast tulijaid, siis ei saa keegi meid süüdistada kellegi eelistamises ja pole jama karta. Sest Eestis on peaasjalikult kõiki inimesi võimalik tahtluse korral kuidagi siduda. Seega on mõistlik juba preventiivselt omad välistada.

Või kas me oleme kuulnud lähenemistest, kus Eesti ministrid või tippametnikud joonduvad Brüsseli asjaajamistes konkreetsetes Eesti era- või kolmandasektorite huvidest. Mõistmata ettevõtete, organisatsioonide, huvirühmade ja inimeste huvisid ei saa me olla riigina edukad. Globaalne riikide/ühiskondade konkurents toimub huvide põhiselt. Meil on paljude teiste väikerahvaste ees tohutu konkurentsieelis riigi näol. See annab võimaluse defineerida oma huvid ja on olemas institutsioon nende realiseerimiseks. Läbi riigi oleme üleesindatud globaalses konkurentsis, aga me ei kasuta seda ära, sest meil puuduvad huvid. Meie, eestlased oleme väike klann inimesi, kes peaks selgelt defineerima oma huvid ja ajama selgelt huvide põhist poliitikat. Üldise väärtustepõhise poliitika põhimõtetest tuleb pidada kinni, kuid sellega tegeleda nii palju, kui see on vajalik meie huvide realiseerimiseks.

1 miljonilise rahvana on riigi eelis, et meil on olemas president, peaminister, kes saavad ametikoha põhiselt globaalses mõõtmes igast uksest, mis muidu jääks meile suletuks, sisse. Peaksime seda kasutama palju enam ära. Ja näiteks Ansip peaministrina just huvide põhise poliitika paradigmas võiks olla väga hea. Praktiline ja usaldusväärne. See on see, mida on vaja.

This entry was posted in Varia and tagged , . Bookmark the permalink.

Comments are closed.