Odava energia ajastu on lõppenud. Energia hinnatõus loob energiasektoris väga palju uusi võimalusi äriks. Just energia tootmise, transpordi, salvestamise ja kasutamisega seonduvad tegevused on maailmamajanduse edasise arengu ühed võtmevaldkonnad. Investeeringud, mis seni pole olnud tasuvad konventsionaalsete kütuste odavate hindade tõttu, on muutumas tasuvaks.
Antud perspektiiv peab sundima meid ka Eestis otsima võimalusi, kuidas lõigata sellest trendist kasu meie inimeste heaolu kasvuks. Üks keskne Eesti energeetika tulevikuvõimalus peitub energiasüsteemide võrgustumises. Energiavõrkude ja –turgude liitmine loob eeldused siin nii elektritootmise arendamiseks, alternatiivse maagaasi tarneahela tekkimiseks kui hea hinnaga energia varustuskindluse tagamiseks tarbijale. Euroopa Liidu energiamajanduse visioon – ühtne võrk, ühtne turg – töötab meie kui väikese energiasüsteemi huvides.
Eesti tuleviku elektritarbimise katmiseks vajame investeeringuid tootmisesse. Ainuke võimalus selleks ilma sadu ja sadu miljoneid eurosid subsiidiume maksmata on luua piisava mahu ja ausa konkurentsiga turg, mis muudaks investeeringud tasuvaks turupõhiselt. Investorite jaoks on kvalitatiivne vahe, kas teha investeering elektritootmisesse, mis peab olema tasuv ca 8 TWh elektritarbimise juures nagu see on Eestis või ca 425 TWh juures aastas, nagu see oleks Põhja-Balti ühtsel elektriturul. Või ka gaasimajanduses, kas investeerida gaasi tarneahela loomisese, kui tarbimine on 0,7 miljardit kuupmeetrit võrreldes 9 miljardi kuupmeetriga aastas? Eesti energeetikasse ei tule suuremahulisi investeeringuid ilma turgude integreerimiseta. Teiseks tuleb välistada ebaaus konkurents Venemaalt. Kus näiteks elektritootjatel ei ole ei CO2 kulu ning võrreldes Euroopa Liidu turu tingimustega on madalamad keskkonna, ohutuse, kütuse ja muude sisendite normid ja hinnad.
Elektrisüsteemihaldurina tahame me pakkuda parimat elektritootmise keskkonda ühtsel Põhja-Balti elektriturul. Eestist võiks kujuneda Läänemere energiaringi üks südamikest. Lisaks oma tarbijate varustuskindluse tagamisele võimaldab atraktiivse keskkonna loomine elektritootmisesse investeerimisel muutuda elektritootmisel üheks Eesti ekspordi veduritest.
Hea näide on siin Norra, kes kasutab väga efektiivselt ära ühtset avatud Põhjamaade elektriturgu. Esiteks, on nad leidnud hea nišši turul tipuvõimsusi pakkuvate ja kasvavat tuuleelektrijaamade hulka tasakaalustavate hüdro-pumpjaamade näol. Ehitades selleks hüdrojaamasid ümber hüdro-pumpjaamadeks, mis suudavad müüa turule elektrit just kõige kõrgemate hindade ajal. Teiseks, nähes puudujääki elektritootmise võimsustest 10-15 aastases perspektiivis kogu regioonis ehitavad nad agaralt juurde ka lihtsalt hüdrojaamasid.
Elektriekspordi peamine eeldus on loomulikult piisavate ühenduste olemasolu nii põhja-lõuna kui ida-lääne suunal. Selleks ehitame 2014.aastaks valmis lisaks Estlink1-le ka Estlink2, perspektiivis on vajadus sellise stsenaariumi puhul ka Estlink3 järele. Läänemere energiaringi loomiseks Venemaad välistades ehitame täiendavad ühendused Lätiga, samuti on meie ühine eesmärk luua tugevad Poola-Leedu ühendused, mis peaks koos Leedu-Rootsi merekaabliga lõplikult sulgema Läänemere energiaringi selliselt, et kõik regiooni riigid on kaasatud.
Eesti strateegiline eesmärk energiajulgeoleku seisukohalt on 2025+ liituda Kesk-Euroopa elektrisüsteemiga ja lahutada ennast Loode-Venemaa elektrisüsteemiga sünkroontööst. See ei tähenda energiakaubanduse katkemist. Vastupidi, Venemaa turu liberaliseerimisel pakub elektrikaubanduse sealgi meie tootjatele võimalusi. Selleks ehitame tänaste sünkroonühenduste asemel energialingid, mis võimaldavad küll kaubandust, kuid ei oma riske Euroopa Liidu elektrivõrgu talitlusele. Nii nende arengute kui avamere tuulelektrijaamade võrku integreerimiseks vajaliku Läänemere avamere elektrivõrgu arendamiseks on eluliselt oluline saavutada veebruari energeetika teemadele pühendatud ülemkogul selge valmisolek liikuda edasi Euroopa Komisjoni poolt ettevalmistatud energia infrastruktuuri paketiga. Ilma investeeringuteta Euroopa Liidu eelarvest energiavõrkude arengusse ei suuda me energiaturge ühendada. Näiteks elektrimajanduses tähendab süsteemide ühendamine orienteeruvalt 25% väiksemat kulu kõigile eurooplastele võrreldes investeeringutega tootmisvõimsuste arendamisse tänaste isoleeritud energiasüsteemide põhiselt. Samuti kukume ühendusena läbi Euroopa Liidu 2030-2050 kliimapoliitika eesmärkide saavutamise osas.
Ühenduste vajadust rõhutab seegi, et nõudlus elektri, kui kergelt kasutatava ja puhta energia järgi on kiirelt kasvamas. Lisaks turu laienemisele on kasvamas ka nõudlus elektri järele. Seega võiks Eesti siseriikliku tarbimise kõrval, mis on 2030. aastal prognoositavalt ca 11 TWh, toota teist sama palju elektrit ekspordiks. Sellise energia tootmiseks vajaksime 2000 MW tuuleelektrijaamu, 1000 MW soojuselektrijaamu, 1000 MW tuumaelektrijaamu ja 200 MW koostootmisjaamasid. Miks mitte 2030. aasta perspektiivis?
Sealhulgas enamus soojuselektrijaamu võiks töötada gaasil kui kõige puhtamal ja kergelt kasutatavamal fossiilsel kütusel. Elektrit ja gaasi tuleb vaadata tulevikus tihedalt koos. Elekter ja gaas on energiakandjad, mis liikumisel fossiilsete kütuste põhiselt energiamajanduselt taastuvate põhisele saavad kõige suurema võimaluse. Eriti olukorras, kus mitte-konventsionaalne gaas on muutnud globaalse gaasituru pilti drastiliselt. Kasutatavate gaasireservide prognoosi tõstetakse pidevalt ja Rahvusvahelise Energiaagentuuri hinnangu kohaselt liiguvad järgmise 10 aasta perspektiivis gaasi ülepakkumisest tingituna globaalselt gaasi ja õli hinnad erinevate trajektooridega. Eesti gaasiturg tuleb liberaliseerida, et alternatiivsete tarneahelate kaudu luua juurdepääs globaalsele gaasiturule. Rumalus oleks isoleerida gaas, kui kõige madalama CO2 emissiooniga fossiilne kütus kasutatavate energiaallikate hulgast. Mõistetav on olnud meie senine poliitika vähendada gaasi osakaalu energiakandjate hulgas, sest kogu gaas on tulnud ühest riigist, ühe müüja käest. Kui aga sõltuvus ühest monopoolsest ja hindu dikteerivast tootjast kaoks, siis kaob ka energiajulgeolekualane vastuväide gaasi kui kütuse laiemaks kasutamiseks. Gaasituru sidumine läbi Leedu Poolaga ja veeldatud gaasi terminal Eestis koos ühendusega Soome looks hoopis teise pildi.
Kokkuvõttes. Eestil on võimalus kujundada läbi heade ühenduste Läänemere energiaringi üheks südamikuks, mis annaks võimaluse energiakaubandusel olla üheks meie ekspordiveduriks. Ja tänases kontekstis ei ole mitte vähe oluline, et kirjeldatud arenguperspektiiv esitaks piisava väljakutse Eestis töötamiseks nii meie enda talentidele, kui tooks siia rahvusvahelist tööjõudu, kapitali ning oskusteavet.
