Maailmas on valitsev majanduse taastumise sentiment. Seda ilmestavad kujukalt nõudluse poolsetest teguritest toetatutena kasvanud energiakandkandjate hinnad. Paljude põhistsenaariumite kohaselt ei muuda viimase paari aasta kriis pikemas vaates väljavaadet energianõudluse kahekordistumiseks 2030 aastaks põhinedes globaalse majanduse 3-4% reaalkasvu eeldusel. Majandusareng vajab energia.
Eesti majanduse jaoks peitub siin kaks väljakutset. Esiteks, lühiajaline küsimus lähtuvalt meie majanduse eeldatavalt oluliselt aeglasemast taastumisest võrreldes keskmisega. Eestis on olemas konsensus, et meie järgmise perioodi majanduskasv saab olla ainult ekspordipõhine. Sisenõudlus saab olema nõrk, sest residentide akumuleeritud kapitali tase on madal ja tingimustes, kus meil on ca 200 miljardi SKP vastu ca 250 miljardit võlga ei ole võimalik ekspansiivselt laenu juurde tõsta. Eksporditurgudel tugevama positsiooni saavutamine võrreldes tänasega on võimalik läbi kulukonkurentsivõime taastamise. Kiirelt kasvavad energiakandjate hinnad ei pruugi seda meile lihtsaks teha, sest meie SKP võrreldes peamiste ekspordi sihtriikidega on energiamahukam. Seega kiirelt kasvavad energiahinnad võivad meie konkurentsivõimet vähendada ja meie majanduslikku taastumist veelgi edasi lükata. Energiakandjate aktsiiside tõusu peaks vaatame energiaturul nõudluse-pakkumise tagajärjel tekkiva hinna ja majanduse konkurentsivõime aspektist.
Teiseks, pikaajaline võime tulla toime reeglitega, mis lähtuvad vajadusest piirata fossiilsete energiaallikate kasutamist kasvava energianõudluse juures. Energiaagentuur teatas hiljaaegu, et CO2 kvoodi hind peaks kahekordistuma võrreldes tänase Euroopa kauplemistasemega, et luua eeldused fossiilsete kütuste kasutamise vähendamiseks.
Lootes Kopenhaageni kliimakõneluste õnnestumisele ja USA osalemist selge eesmärgiga kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamisel tõstatab see kiire muutuse vajaduse Eesti energeetikas aga eelkõige elektrimajanduses. Eestis toodetakse täna 92% elektrist väga heitmerikkast põlevkivist. Kliimakõneluste õnnestumine motiveerib tõenäoliselt Euroopa Liitu olema veel ambitsioonikam kliimamuutuste vastu võitlemisest. Euroopa energeetikapoliitika on aga suuresti kliimamuutustega võitlemise poliitika. Ja Eesti energeetika poliitika laiemalt aga elektrienergia tootmine ja ülekandmine eriti, on Euroopa liidu poliitika. Miks? Sest suuresti kõik elektrimajanduse arengut puudutavad muutused meie regioonis tulevad otseselt EL poliitikast. Näiteks:
– Ignalina tuumajaama reaktorite sulgemine 1.jaanuarist 2009. a;
– Elektrituru avamise kohustus (juba 2007 aastast, täidame 2013);
– Heitmekaubanduse käivitamine ja eriti uute reeglite rakendumine 2013. aastal;
– Narva Elektrijaamade vanade plokkide praegusel kujul kasutamise keeld alates 2016. aastast;
– Euroopa Liidu poliitika toetada isoleeritud turgude ühendamist suuremate elektrisüsteemidega, rakendada efektiivseid elektrienergiaga kauplemise viise;
– Taastuvenergia eesmärkide seadmine riikidele;
– Põhivõrguettevõtja kui sõltumatu süsteemihalduri eraldamine turuosalistest;
Seda loetelu võiks jätkata, kuid juba eelnevalt esitatud näidete alusel võib väita, et Eesti elektrimajanduse edukus tulevikus sõltub võimekusest mõista ja mõjutada tänaseid ja potentsiaalseid tulevasi Euroopa Liidu energiavaldkonna otsuseid.
Juunis kiitis Riigikogu heaks Energiamajanduse arengukava aastani 2020. Seal on sees hulga põhimõttelisi suundi, kuidas energiasektoris edasi minna. Üks küsimus oli siis ja on jätkuvalt Riigikogu menetluses oleva Elektrituru seaduse muudatuste kontekstis lähtuvalt kirjeldatud EL poliitikatest üleval: kas kuni 1,2 miljardit krooni aastas maksta subsiidiumi avatud konkurentsiturule mitte pääsevate Narva põlevkiviplokkide valmisoleku eest toota elektrit ei ole mitte liiga kallis hind?
Turg teeb parima hinna
1.aprillist 2010 on Eesti turg 35% ca 350 MW ulatuses reaalselt avatud. Mis tähendab, et vabatarbijatel (kes tarbivad enam kui 2GWh)on keelatud osta elektrit reguleeritud hindadega. Vabatarbija mõiste puudutab esimeses lähenemises ettevõtteid, kes tarbivad ca 230 tarbimiskoha kaudu elektrit. Ilmselt äriühingute arv on mõnevõrra väiksem, sest osa äriühinguid tarbivad elektri mitme liitumispunkti kaudu.
Turg hakkab toimima juhul kui seal on olemas ostjad ja müüjad. Peame looma raamistiku, et turg oleks põhinev selgetel reeglitel, oleks usaldusväärne ja piisavalt likviidne algusest peale. Turg annab õige hinnareferentsi ja stimuleerib leidma tootmiseks senisest konkurentsivõimelisemaid energiatootmise viise ja allikaid. Täna on parim aeg turu avamiseks, vaadates hinna trajektoore, siis kevadel läheb seoses suurte hüdrovõimsustega ja talvise tarbimise kukkumisega hind alla. Samuti pikaajaliselt on täna elektritootmise võimsuste ja tarbimise vajaduse vahekord majanduskriisi tõttu tarbijale heaks hinnaks kõige soodsam.
Elektriturg toimib loogikas: tootja-turg-müüja-tarbija. Hetkel suletud elektrituru olukorras on Eestis 4 tegevusloaga müüjat. Samas kindlasti koos NordPool Spoti reeglite põhise elektribörsi käivitamisega tulevad siia ka Põhjamaade müüjad. Samuti antakse ETS muudatustega võimalus tulla elektribörsile ka vene elektril. Loogiliselt peaks tooma vene elektri lubamine börsile nad siia turul ka müüjatena. See kõik peaks sundima ka Eesti Energiat pakkuma paremat hinda. Turu hind on kõige kallim turule müüma pääseva tootja hind. Seega vaakumist turust, kus Narva Elektrijaamad teeksid turu väga kõrge hinna võidaksid kõige enam teised siinsed elektritootjad. Tarbijatena tuleks see meil maksta kinni. Seega ühendused on kõigi tarbijate huvi.
Turu avamine planeeritud ulatuses ei tohiks tuua kaasa suurt hinnatõusu. Leedu turg on isoleeritud, sealne hinnasurve peale Ignalina sulgemist meid otseselt ei mõjuta. Teiseks, Põhjamaade ja Vene müüjad turul. Ka Soomes seoses energiamahuka tootmise kokku tõmbumisega on tekkimas suur võimsuste ülejääk. Kolmandaks, kui vaadata hetkel majanduskriisist lähtuvat elektrinõudluse kukkumist, siis Eestis ja Lätis on tootmisvõimsusi kõvasti üle, mitte puudu. Kui hind on nõudluse pakkumise funktsioon, siis ma ei näe põhjust suureks hinnatõusuks.
Üks on päris kindel. Administratiivne hind saab tulevikus olema arvestades Eestis elektritootmisesse vajaminevaid investeeringuid ja võimalikku CO2 hinda kindlasti kõrgem balto-skandia integreeritud turupoolt tehtavast hinnast. Täna on elektri hind Eestis kuskil 46 sendi juures KWh-st ja Nordpooli tase on lähtuvalt aastaajast 10-20% Narva Elektrijaamade fikseeritud hinnast kõrgem. Ja Nordpooli hinnas on CO2 hind juba sees, meil täna pole. Kas on üldse õige toota elektrit CO2 dumpinguga? Kui 2013 tuleks NEJ hakata turult ostma CO2kvooti, pluss investeeringud, võib hind olla 90-100 senti /KWh eest. Kõige paremini näitab seda EE otsus ilma riigipoolse subsiidiumita mitte investeerida uute põlevkivi plokkide ehitamisesse.
Igal ajahetkel toimivast avatud konkurentsiturust oleme Estlink 2 kaugusel. Kõige olulisem projekt hoidmaks varustuskindlust, majandusele talutavat elektri hinda ja vähendamaks Eesti poolt tekitatavat keskkonnakoormust on Estlink 2 ja olukord kus meil on põhjamaadega olemas koos Estlink 1 turu käsutusse andmisega 1000MW ühendusi.
Kokkuvõttes. Detsembris tõenäoliselt toimub põhivõrguettevõtte Elering omandiline eristamine Eesti Energiast. Tekib turuosalistest sõltumatu põhivõrguettevõte, mille ülesanne on tagada elektrisüsteemi tehniline toimimine ja eeldused avatud elektrituru tööle, mis tähendaks soodsat hinda, minimaalset keskkonnakoormust, kõrget varustuskindlust Eesti jaoks. Minu kreedo nende eesmärkide saavutamiseks on soodustada võimalikult paljude erinevaid energiaallikaid kasutavate tootjate tekkimist koos elektrivõrgu tugeva integreerimisega teiste riikide elektrivõrkudega. Olen turu ja ühenduste usku tagamaks elektri varustuskindlus majandusarengut toetava hinnaga.
