Mõne laialt aktsepteeritud stsenaariumi kohaselt kasvab maailma rahvastik 2050 aastaks poole võrra, globaalne SKP on neli korda suurem ning kõik see neelab võrreldes tänasega vähemalt kaks korda enam energiat. Kuidas jääda energianäljases maailmas ellu? „Muutu või sure“ oleks lühike reegel Eesti energeetikale. Meie võimalus ja oht üheaegselt on hetkel tulevikku raamistavate otsuste puudumine energeetikas. Jätkuvalt on lahtine, kust tuleb vähem kui 10 aasta pärast 75% vajatavast elektrienergiast.
Euroopa energiapoliitika on kliimamuutustega võitlemise poliitika. EL energeetikat juhivad eesmärgid tõsta 20% energia kasutamise efektiivsust, vähendada 20% kasvuhoonegaaside emissiooni ja suurendada 20%le taastuvate energiaallikate osa üldises EL energia tarbimises 2020 aastaks. Tahtes saavutada üheaegselt kasvuhoonegaaside emissiooni vähenemist ja vähendada Euroopa sõltuvust imporditavatest kütustest, saab teha panuse taastuvatele energiakandjatele või tuumaenergiale.
Gaas, mis on madalaima CO2 emissiooniga kütus teiste enamlevinud fossiilsete kütuste – nafta ja süsi kõrval, on Euroopas ammendumas. Gaasile panustamine tähendab sõltuvuse kasvu kolmandatest riikidest. Kahjuks paljud riigid Euroopas liiguvad kergema vastupanu teed rajades oma energeetika poliitiliselt „korrektsetele“ gaasijaamadele. Saksamaa võttis 2000 aastal Schröderi valitsuskabineti ajal vastu otsuse Saksamaa tuumajaamad enne nende eluea lõppu sulgeda, Itaalia on samuti ennast tuumaenergia vabaks riigiks kuulutanud. Ja mis pilt me näeme? Just need kaks riiki mehkeldavad Gazpromiga Euroopa suurtest majandustest kõige tihedamalt. Üks North Streami, teine South Streami projektiga, sest kusagilt peab energia tulema, kui seda endal ei ole. Vene Föderatsiooni valduses on riigina maailma suurimad tõestatud gaasireservid ja ta on maailma suurim gaasitootja. Kui Venemaal on pakkumine ja Euroopas rahuldamata nõudlus, siis saavad nad ühel või teisel kujul kokku. Olgu see siis torude kaudu või vedelgaasina. Eestis on palju räägitud North Streami gaasijuhtmega seonduvatest riskidest aga mitte plaanitavast Venemaa vedelgaasi nn Balti eksportterminalist, mis peaks hakkama teenindama Põhjamere Stockmanni gaasivälja. Millised riskid meile sellega kaasuvad kui kitsas Soome lahes hakkavad sõitma hiiglaslikud vedelgaasitankerid?
Taastuvenergia osakaal on täna EL 27 ca 8-9% kogu primaarenergia bilansist. Ja isegi juhul kui 2020 aastaks peaks saavutatama eesmärk, et 20% energiast tuleb taastuvatest energiakandjatest, on see ikkagi pigem täiendav võimalus kui keskne lahendus. Baaslahendusena jääb järele tuumaenergia. Mis on vastus tänastele ja eelkõige tulevastele fossiilsete kütuste hindadele. Vastates nii kasvuhoonegaaside emissiooni, kui energiasõltuvuse vähendamise ambitsioonile. Tagades Euroopa majandusele energia globaalses konkurentsis vastuvõetavate hindadega.
Kokkuvõttes, kui me Euroopas ei hakka tuumaenergia arendamisse investeerima, siis kasvava energianõudluse rahuldamiseks on ainuke CO2 vähendamise eesmärgiga kooskõlas olev kiire lahendus päeva lõpuks gaasijaamad. Üle 50% 2030 aastaks vajalikest energiatootmise võimsustest on Euroopas veel ehitamata.
Eesti energianäljases maailmas
Eesti energiapoliitika piirdub lähtuvalt meie põlevkivilisest eripärast, mis on väga heitmeterikas, erandite taotlemisega EL üldisest lähenemisest. Seni pole me nende erandite saavutamisel edukad olnud. Meie lähituleviku energiapoliitika on seega EL energiapoliitika ehk kliimamuutustega võitlemise poliitika.
Eestis elektritootmine põhineb ca 92% ulatuses täna põlevkivile, millega pole võimalik EL energiapoliitika raames vanaviisi edasi minna. Aastaks 2016 tuleb kokkuleppe järgi ELga sulgeda Narva Elektrijaamades kõik tolmpõletuskatlad. Aga probleem on juba varem, EL-ga liitumisleppega võtsime veel kaks kohustust: 2012 vähendada vääveldioksiidi hulka maksimaalselt 25 tuhande tonnini (2005.a ca 74 tuhat), ja suuta saada hakkama põlevkivituha ladestamise koguste vähendamisega, kus hetkel lahendus puudub. Lisaks avaneb hiljemalt 2013 aastast elektriturg täielikult ja Eesti Energia peab hakkama CO2 heitekvoote ostma täielikult oksjonitelt. Ilmselt Prantsusmaa eesistumise ajal heakskiitu saavat kolmandat energeetika siseturu paketti lugedes ja eelpool loetletud küsimusi arvestades tundub üha küsitavam energiamajanduse tuleviku rajamine põlevkivile. Eestis jääb põlevkivienergia, kuid sinna täiendav massiivne panustamine EL energiapoliitika eesmärkide valguses, isegi tingimustes kui kolmandad riigid ei saa CO2 eest maksmata turule tulla, ei pruugi olla konkurentsivõimeline ja Eesti majandust toetav. Põlevkivile on $100+ nafta hinnaga maailmas kordades efektiivsemaid rakendusi kui otse ahju ajada.
Üks on samas selge – energianäljases maailmas ei tohi Eesti oma tulevikuenergeetikat rajada Venemaa gaasile. Ja seda mitte ainuüksi võimalike tarneraskuste pärast tootmisvõimsuste piiratusest tulenevalt, vaid ka poliitilise sõltuvuste vältimiseks Venemaast. Kuid gaas jääb paratamatult meie energiaallikate hulka. Gaasi impordivõimaluste mitmekesistamiseks tuleks Läänemerre rajada lisaks Venemaa poolt St Peterburgi juurde plaanitavale vedelgaasi eksportterminalile ka üks importterminal. Miks mitte näiteks Muugale või Paldiskisse. Integreeritud ja piisavalt võimsatele ühendustele põhineva Põhja-Balti elektri vabaturu puhul muutuks majanduslikult atraktiivseks tuua vedelgaas meie regiooni ka Mehhiko lahest või Põhja-Aafrikast ning toota sellest elektrit ja sooja. Kindlasti aitaks sellise alternatiivse gaasivarustuse süsteemi tekkele kaasa gaasi vabaturg Eestis ja Baltikumis, kus turule oleks võimalik pääseda ka teistel toote pakkujatel lisaks Gazpromi mõju all olevale Eesti Gaasile. Selles valguses jäävad mulle täiesti arusaamatuks valitsuse positsioonid taotleda erandeid gaasituru direktiivis säilitamaks Gazpromi valitsevat mõju Eesti gaasiturul.
Kokkuvõttes. Eesti huvi on piisavalt võimsatele ühendustele põhineva Põhja-Balti ühtse vaba elektrituru võimaliku kiire välja arendamine. See võimaldab meil pikemas vaates ebamajanduslikke investeeringuid vältida, luua uusi võimalusi energiatootmiseks Eestis ja tuua juba täna tuumaenergia fossiilsete kütuste kõrval tugevalt turule. Põlevkivi jääb, taastuvate arengusse tuleb panustada, vedelgaas võib anda avatud turu tingimustes uusi võimalusi, kuid tuumata ei saa. Kõige selle saavutamise esimene eeldus on meie enda elektrituru (ja gaasituru) täielik avamine EL piires ja vertikaalselt integreeritud energiamonopolide tükeldamine.
