Eesti ettevõtete maksusüsteem peab olema Euroopas atraktiivne

Alates 2009. aastast ei ole Eestil võimalik ega kasulik jätkata senise ettevõtete tulumaksusüsteemiga.

Kui me ka peale 2009. aastat ettevõtete tulu ei maksusta, siis ei saa Eesti ettevõtted, kes tegutsevad rahvusvaheliselt, kasutada riikidevahelistest maksulepingutest tulenevaid soodustusi. Eestis tegutsevad välisfirmade tütarettevõtted saaksid aga kogu tulu viia maksuvabalt Eestist välja ning nad peaksid maksma makse oma kodumaal. Need aga võivad olla hoopis kõrgemad kui Eesti suudaks pakkuda.

2009. aastaks peab Eesti viima oma ettevõtete tulumaksusüsteemi kooskõlla Euroopa Liidu nõuetega. Liitumisläbirääkimistel Euroopa Liiduga lepiti kokku üleminekuperiood ettevõtete tulumaksu süsteemi kooskõlla viimiseks nn. ema ja tütarühingu direktiiviga hiljemalt 1.jaanuariks 2009. Sisuliselt tähendab see seda, et Eesti ei tohi maksu võtta tütarettevõtte poolt oma emafirmale makstavatelt dividendidelt.

Kahjuks ei ole Eesti Valitsus siiani võtnud seisukoha, mis saab peale 2009. aastat. Reformierakond on toetanud mittemidagitegemist, mis võib olla Eestile lausa kahjulik. Pigem on hellitatud tühja lootust, et äkki on Euroopa Komisjoni võimalik siiski ümber rääkida. Tehtud pole selleks aga suurt midagi. Juba 2004. aasta detsembris saatsin maksu- ja tollivolinik  Lazlo Kovacile kirja ja pakkusin välja direktiivi uue sõnastuse, mis võimaldaks tänast ettevõtete tulumaksusüsteemi säilitada. Kovacs on mulle kinnitanud, et Komisjon ei plaani teha mingeid muudatusettepanekuid ema- ja tütarettevõtte direktiivi seoses Eesti ja Euroopa Liidu õiguse vahel olevate vastuoludega. Selle asemel eeldavad nad, et Eesti viib oma maksuseadused kooskõlla Euroopa Liidu õigusega Eestile antud üleminekuperioodi lõpuks.

Seda teades oleme pakkunud, et Eesti peaks oma maksusüsteemi viima Euroopa Liidu reeglitega kooskõlla, aga nii, et Eesti ettevõtte tulumaks ei oleks Eesti ettevõtjatele liialt koormav ning välisfirmadel oleks kasulik maksta oma maksud Eestis. Meie eesmärk peab olema muuta Eesti kõige atraktiivsema ettevõtluskeskkonnaga riigiks Euroopa Liidus. Soodne maksurežiim on selle üks nurgakive. Peame töötama, et investorid kolmandatest riikidest siseneksid Euroopa siseturule läbi Eestis asuvate ettevõtete.

Mida rohkem kasumeid otsustatakse deklareerida Eestis, seda suurem on ka meie maksutulu. Riik ei pea võtma palju maksu väikestelt summadelt, vaid vähe maksu suurtelt summadelt. Kuna Eestis on suhteliselt vähe erinevatele ettevõtlusvaldkondadele tehtud maksuerandeid, oleme me valmis pakkuma ühtset ja suhteliselt madalat maksumäära kõigile ettevõtetele ja siin on Euroopal meiega raske konkureerida, sest maksuerandite kaotamine on poliitilistel põhjustel alati palju keerulisem kui nende tekitamine.

Meie pakutud lahendus on lihtne – ettevõtete tulu tuleks alates 2009. aastast maksustada võimalikult madala määraga (näiteks 5%) ja lisaks maksustada väljavõetavaid dividende dividendi saaja põhiselt näiteks 15%-ga. Enne uue mudeli jõustumist teenitud tulu maksustaks aga alles siis kui see välja makstakse.

Kokkuvõttes oleks Eestile parim variant, kui saaksime ema- ja tütarühingu direktiivi sõnastust muuta, kuigi selline lootus on pigem ebareaalne. Praegu tuleks keskenduda kahele asjale. Esiteks, aruteludele uue lahenduse üle, et hoida Eesti ettevõtluskeskkond atraktiivsena. Ja teiseks, aruteludele, kuidas saavutada, et enne 2009. aastat teenitud jaotamata kasum maksustataks täna kehtiva süsteemi alusel ka pärast 2009. aasta 1. jaanuari.

This entry was posted in Rahandus-majandus. Bookmark the permalink.

Comments are closed.