Maksukonkurents on Euroopas muutumas üheks Euroopa majanduskeskkonna konkurentsivõime loodetava tõusu nurgakiviks globaalses konkurentsivõitluses. Eesti on olnud enda lihtsa, väheste erandite, laia maksubaasi ja suhteliselt proportsionaalse maksustamise põhimõttega üheks arengu teenäitajaks. Paljud riikide parempoolsed poliitilised erakonnad on enda maksusüsteemide reformimisel (Slovakkia) või reformi kavandamisel (Poola) võtnud meie maksusüsteemi põhimõtted aluseks neid veelgi edasi arendades. Seda ikka selleks, et olla atraktiivsem kapitalile, loomaks riiki uusi ja tasuvamaid töökohti, et suurendada seeläbi inimeste heaolu.
Kaupade, isikute, teenuste ja kapitali liikumise vabadus on ettevõtjatele loonud võimalused piiranguteta planeerida oma tegevust Euroopa Liidu piires kasutades ära erinevate riikide õigussüsteemide poolt pakutavaid eeliseid. See sunnib otseselt liikmesriike oma süsteeme efektiivsemaks muutma, kuna maksumaksjatel on võimalus piiranguteta valida enda tegevuse jaoks sobivaim piirkond. Samas pole head halvata. Erinevate riikide maksusüsteemide kui ka Euroopa Liidu õigusaktide ning riigi siseriiklike õigusaktide koostoime võib tekitada olukorra, mis võib tahtmatult viia maksukohustuse täieliku vältimiseni. See ei saa aga enam olla ühiskonna huvides, maksutulusid on vaja, et tagada avalike teenuste ja hüved finantseerimine kokkulepitud
Tagada tuleb ettevõtjate ühetaoline kohtlemine
Eestis kehtiv äriühingute maksustamise süsteem näeb ette kasumi maksustamise hetke edasilükkamise selle teenimiselt jaotamise ajale. Eesmärk ei ole äriühingute kasumi tulumaksust täielik vabastamine, vaid maksu tasumise hetke edasilükkamine, säilitamaks ettevõtjatele investeeringuteks vajalikku kapitali.
Tulenevalt Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Kohtu lahendite valguses antud tõlgendustele, on kasumi maksustamine selle jaotamise hetkel vastuolus ema-tütarühingu direktiiviga. Liitumisläbirääkimistel on Eesti kokku leppinud üleminekuperioodi, mille jooksul tuleb tulumaksuseadus Euroopa Liidu nõuetega kooskõlla viia. Alates 2009. aasta 1. jaanuarist peab Eesti olema valmis selleks, et äriühingute maksustamine ei oleks seotud enam kasumi jaotamise hetkega.
Eesti tulumaksuseaduse ning Euroopa direktiivi omavahelisest vastuolust tulenevalt tekib olukord, kus perioodil 2000 – 2008. aasta teenitud, kuid jaotamata kasumid võivad muutuda täielikult maksuvabaks. See ei ole aga ühiskonna huvides ja võib tekitada ettevõtjate ebavõrdse kohtlemise ja riigieelarve tulupoolel olulisi tagasilööke 2009 ja 2011 aastal. Tulumaksuseadus annab ettevõtjatele õiguspärase ootuse, et kasumeid ei maksustata nende teenimise hetkel, samas kui ema-tütarühingudirektiiv ei luba meil neid maksustada ka jaotamise hetkel. Õigusaktide vastuolulisus viib olukorrani, mis ei ole kooskõlas Eesti äriühingute maksustamise süsteemi esialgse eesmärgiga ehk maksustada äriühinguid, kuid lubades neil maksukohustust lükata ajas edasi.
Kiire selgus maksuõiguses
Tagamaks 2008. aasta kasumite maksustamist ka peale 2009. aastat praegusele süsteemile omasel viisil, on plaanis tulumaksuseadust täiendada erisättega, mille kohaselt enne 2008. aastat tekkinud kasumite osas võetakse maksukohustus ülesse 31. detsembril 2008, kuid maksukohustus tuleb täita hiljemalt 12 aasta jooksul. Kui äriühing jagab kasumeid enne 12.-aastase perioodi lõppu, tekib kohustus tasuda maks kasumi jaotamise hetkel, kuid seda maksu käsitletakse tulumaksu avansilise maksena. Selline säte välistaks vastuolu direktiiviga ning samas võivad ettevõtjad jätkuvalt olla kindlad, et nende kasumid küll maksustatakse jaotamise hetkel, kuid maksu tasumise hetk on lükatud tulevikku. Ehk see säte tagab senise maksusüsteemi põhimõtete säilimise ka peale 2008 aastat. Samas puudub ettevõtjatel õiguspärane ootus, et nende kasumid muutuksid täielikult maksuvabaks.
Maksumaksjate õiguspärase ootuse põhimõtet arvestades tuleb erisäte kehtestada enne uue maksustamisperioodi algust. Maksumaksjad peavad teadma juba enne 2006. aasta kasumite teenimist, et nende aastatel 2006-2008 teenitud kasumite osas tekib maksukohustus tinglikult 31. detsembril 2008, olgugi et maks tuleb tasuda hiljem. Erireegel kehtestataks vaid aastatel 2006-2008 teenitava kasumi kohta, kuna sätte laiendamine varasematel aastatel teenitud kasumitele tähendaks sisuliselt regulatsiooni tagasiulatuvat mõju. Seega selle sättega on kiire, äriühingute tulumaksust täieliku vabastamise korral oleks tegemist arvestatava saamatajääva maksutuluga riigieelarvesse.
Juhul, kui Eestil õnnestub tänane ettevõtte tulumaksusüsteem säilitada ka peale üleminekuperioodi lõppu, võib erisätte tühistada. Erisätte eesmärk on vaid tagada Eesti maksubaasi kaitse olukorraks, kui meil ei õnnestu saavutada läbimurret praeguse maksusüsteemiga jätkamiseks Euroopa Liidu kontekstis.
Maksukeskkond tuleb muuta veelgi atraktiivsemaks
Olen senini arvamusel, et Euroopa Kohtu poolt antud tõlgendus ema-tütarühingu direktiivile moonutab oluliselt direktiivi esialgset eesmärki, mistõttu direktiivi tuleks muuta. Kahjuks on Euroopa Liidu otsustusprotsess ühehäälsuse nõude tõttu selleks liiga jäik. Peame siiski jätkama kõnelusi Komisjoniga selgitamaks võimalusi, kuidas säilitada Eesti maksusüsteem võimalikult tänasele süsteemile sarnasemal kujul ning vältida ühelt süsteemilt teisele üleminekuga seotud hälbeid.
Eesti peab jätkama praeguse tulumaksusüsteemiga vähemalt 2009. aasta lõpuni. Juhul kui me oleme sunnitud süsteemi muutma, peab uus lahendus, mille kavatseme pakkuda aruteluks välja hiljemalt selle aasta sügisel, säilitama ettevõtjasõbraliku ning rahvusvahelises plaanis konkurentsivõimelise maksukeskkonna. Võttes arvesse äriühingute madalat maksukoormust meie naaberriikides ning aina suurenevat konkurentsi kapitali maksustamise osas, peame tõsiselt kaaluma äriühingute tulumaksumäära lahtisidumist füüsiliste isikute maksumäärast, et liikuda selle langetamisega senisest kiiremas tempos.
