Viimaste päevade meediapildist on jäänud mulje, nagu hakkaksin ma lähiajal töötajate puhkust lühendama ja tööpäevi pikendama. Kinnitan, et mul ei ole selliseid plaane. See on ühest mu hiljutise ettekande kontekstist välja rebitud ja ülevõimendatud kild.
See, et meie rahvastik lähematel aastakümnetel kiirelt vananeb, on fakt. Viimase kümne aasta jooksul sündimata jäänud lapsi lihtsalt ei saa tagantjärele ilmale tuua. Tuleviku-uuringute Instituudi ennustusel langeb rahvastiku arv 50 aasta pärast Eestis umbes miljoni inimeseni ja tööealine makse maksev elanikkond väheneb peaaegu poole võrra. Sünge pilt.
Euroopa heaoluühiskond oli paljuski rajatud sellele, et töötavate inimeste osakaal ühiskonnas aina kasvas. Kui Euroopas hakkas sündivus langema, võeti appi võõrtöölised. Selle poliitika kibedaid vilju maitseb Euroopa juba täna. Me ei pea samu vigu kordama.
Pikas perspektiivis ei ole massiline odavate võõrtööliste Eestisse toomine lahendus. Kas või juba seetõttu, et nende Eesti ühiskonda sulatamisega seotud kulud lähevad kokkuvõttes palju suuremaks, kui lühiajaline tulu, mis nende madala palga arvelt riigile laekub. Juhul, kui nende töökäed rahvusvahelise konkurentsi tulemusena väärtusetuteks muutuvad, on ka nende sotsiaalhoolekanne täiendav koormus.
Teine asi on, kui suudame koolitada ja siia tööle tuua inimesi, kes õpetavad meid olema edukad rahvusvahelises majanduses. Piltlikult öeldes, me peame õppima tootma mobiiltelefone Hiinas ja müüma neid Euroopa Liidus ja USA-s. Selleks paigutame me muuhulgas järgmisel aastal ligi 30 miljonit krooni meie üliõpilastele välisülikoolides õppimisvõimaluste loomiseks ja tellime oma ülikoolidelt rohkem tehnika ja tootmisega seotud spetsialiste.
Vananev ühiskond
Rahvastikuprognooside kohaselt kasvab Eestis pensionäride osakaal tööealise rahvastiku suhtes 2050-ndatel aastatel tasemeni, kus iga pensionäri kohta töötab vaid 1,2 inimest. Tosin aastat tagasi oli meil ühe pensionäri kohta kaks tööeas inimest. Mul on väga hea meel, et üle 400 000 inimese on aru saanud enda vastutusest ja liitunud kogumispensioni süsteemiga. See näitab, et eesti inimesed tahavad ise oma tulevikku kindlustada.
On selge, et kui rahvastik vananeb, siis tekitab see suure surve tervishoiusüsteemile. Üks tee vähendada meditsiinisüsteemi kulusid ja koormust, on propageerida tervislikke eluviise läbi inimesele suurema vastutuse panemise oma tervise hoidmise eest.
Pikas perspektiivis sõltub siiski kõik sündivusest. Et Eestis sünniks rohkem lapsi, oleme rakendanud vanemapalga ja suurendanud toetusi paljulapselistele peredele. Perede abistamisele kulub 2005. aastal üle 2 miljardi krooni, mis on üle poole miljardi enam kui varasematel aastatel.
Arvan, et need on vaid mõned lahendustest, mis suudavad tagada, et pikas perspektiivis tuleb Eesti omadega toime. Siiski, kui meil ei jätku julgust viia ellu julgeid ja vahel ka ebapopulaarseid lahendusi, siis aastate pärast võib meil olla ainus võimalus tõesti teha pikemaid tööpäevi ja puhata vähem.
